Toit – meie igapävane elustiil

Toit, kui inimkeha kütus ja peamine energiaallikas, on viimastel aastatel suure hooga tõusnud eraldiseisvaks kultuuriliseks fenomeniks, millel on nii mitmeidki põhjuseid.

1. Teadlikkus. Vanasti ei olnud võimalik reisida ja kogeda välismaised mõjutusi, mistõttu eestlased sõidki kartulit ja körti, lihtsalt selleks, et ennast ära toita. Gastronoomia ja presentatsioon polnud nii oluline, kui see on seda täna. Rääkimata gourmet-st. Tänapäeval reisivad tippkokad mööda maailma ringi, et leida uusi maitseid ja ided, mida siis omakorda üle kanda oma rahvuskööki ja kombineerida veel enam uusi maitsekoosluseid. Toidust on saanust kunst.
2. Interaktiivsus. Instagram, Facebook, Twitter on samamoodi aastate jooksul äkitsi muutunud kohaks, mis hakkab tunduma kui presentatiivne menüü, kui lihtsalt sotsiaalmeedia. Keegi ei tea, mis hetkel muutus toidu pildistamine nii populaarseks. Põhjuseid võib otsida ajaloost, kus toitlustus oli argine ja üksluine ning nüüdisaegne areng põhjustab lihtsalt raamidest väljumist ja mõnevõrra edevust, mis sunnib inimesi oma maitseelamusi virtuaalselt nautima teiste pilkude ees.
3. Elustiil. Kaloraaž, tervislikkus, tooraine, päritolu, toortoit, vegetarism. Toidu suhtes on aja jooksul tekkinud veel omakorda eraldi liikumised ja suunad. Igaüks peab enda oma õigeks ja kuldset keskteed polegi. Toidu näol leitakse oma „mina-pilt“. Sellele vastandudes leiab nii mõnestki kohast infot, kus „mina-pildi“ mitte meeldivuse korral peidetakse seda liigsöömisega.
4. Dieet. Dieet on rangete piirangutega toitumisrežiim, mille eesmärgiks on parandada tervislikku seisundit, ennetada haigusi ja kehakaalu vähendada või suurendada vms. Rahva seas levib arvamus: „sa oled see, mida sa sööd“, mistõttu on inimkond aastate jooksul muutunud hoolikamaks ja valivamaks selle suhtes, mida nad suhu pistavad. Samuti levivad hirmud, et liigsed kalorid, transrasvad, väetised, GMO-d, kolesterool ja säilitusaineid rikuvad tervist ja seetõttu seatakse igapäevasele toitumisele palju piiranguid. Dieete koostavad toitumisspetsialistid ja treenerid, kellel on vastav haridus ja teadmised ning need on mõeldud inimestele, kellel on selleks otsene vajadus. Kevadeti puhkev dieedi-laine naiste seas, kus kavatsetakse süüa kuu aega ainult hapukapsa suppi- on pigem kahjulik, kui kasulik.

Toitumine ja toitlustus üleüldiselt on meie eluga igapäevaselt kaasaskäiv nauding, mille järgi on meil otsene vajadus, kuid mida me saame muuta ja korrigeerida vastavalt oma maitse järgi.

Võimalusi on rohkem, kui neid jõuab nimetada ja Foodproff catering teeb kõik endast oleneva, et nendest võimalustest välja tuua vaid parim!

Vihmaste ilmade parim turgutaja, porgandi-ingveri püreesupp on meeldiv, maitsev ja tervislik vaheldus meie igapäevasele toiduvalikule. Seda on lihtne valmistada ja sisaldab lihtsaid ning odavaid komponente.

1kg porgandit
üks pöidlapikune ja kahe pöidla jämedune ingverijupp
kuivatatud koriandrit
2 sibulat
4 küüslauguküünt
1 köögivilja puljongikuubik
100g toorjuustu
pisut õli praadimiseks
maitseks soola ja pipart
kaunistuseks rohelist sibulat, peterselli, koriandrit, soovi korral ka fetajuustu

Lõika väikesteks tükkideks pestud ja kooritud porgandid. Pane pott tulele ning prae potipõhjas õli sees tükeldatud sibul ja küüslauk. Kui need on klaasjaks läinud, siis lisa 1l vett, puljongikuubik, kooritud ja tükkideks lõigatud ingver, 1/2tk kuivatatud koriandrit ning porgandid. Keeda umbes 25 minutit, kuni porgandid on nii pehmed, et neid on võimalik kahvli või noaga läbi torgata. Seejärel võta pott tulelt ning püreesta supp saumikseriga siledaks. Üks väike soovitus ka- kui sa pole kindel, kui tugevat ingveri mekki sa supile soovid, siis võid osa ingveritükki enne püreestamist välja võtta ning lisada neid jooksvalt vastavalt sellele, kui tugevat ingveri maitset soovid. Kui põhikomponendid on püreestatud, siis lisa toorjuust ja sega see supi hulka. Kui see ei taha supis seguneda, võid kasutada taas saumikseri abi.

Maitsesta soola ja piparaga ning kaunista hakitud rohelise sibula, peterselli ja eelkõige koriandriga ( kaks esimest võid ka ära jätta, kuid värske koriander on “must have”). Võid lisada supile ka fetajuustu kuubikuid.

Head isu!

Rohkem retsepte siin

Kuna meie keha vajab normaalseks igapäevaseks funktsioneerimiseks ohtralt vitamiine, siis peaks oma toiduvalikusse kindlasti lisama värsked puu- ja aedviljad. Soovitav on teha isegi paar puhtalt taimetoidu päeva nädalas. Lisaks vajalike vitamiinide sisaldusele aitavad taimsed toidud meil ka puhastada oma organismi tervisele kahjulikest jääkainetest mis on sinna kogunenud rasvarikaste toitude, nagu näiteks liha söömisest.

Ka aitavad taimsed toidud tugevdada meie immuunsüsteemi, mis kaitseb meid bakterite viiruste ja infektsioonide eest.

Jätka lugemist siit.