Kurk on olnud inimese toidulaual üheks väärtuslikumaks toiduaineks aastatuhandeid — juba Aristoteles ja Hippokrates on pidanud kurki ülimalt väärtuslikuks ja tervislikuks toiduaineks. Värsked kurgid on alati olnud paljudele tervendajatele üks kasutatumaid ravivahendeid, tänapäeval aga räägitakse rohkem hapendatud kurkide raviväest. Toome välja kurkide imetlusväärsed omadused ja jagama paar head retsepti, kuidas kurgid purgis maitsvad jäävad!
Kurgi kasvatamises ei ole iseenesest midagi keerulist ning väeka taime võib maha panna nii koduaeda kui ka tuppa aknalauale. Avamaakurgid kasvavad hästi ka otse seemnest — nii jääb ära ettekasvatuse vaev ja taimed ei põe ümberistutamisest põhjustatud stressi. Aknalaual saab suurtes pottides kasvatada nii pikki- kui ka lühikesi kurke ning päiksepoolses toas on nad varmad kasvama ja lahked terve suve vältel viljadega varustama.
Põhjused, miks kurki on aastasadu või olenevalt piirkonnast lausa aastatuhandeid armastatud, peituvad ikka tema esindluslikus vitamiinide-, mineraalide- ja aminohapete sisalduses. Melonite, arbuuside ja kõrvitsatega ühte sugukonda kuuluv taim on suurepärane K-vitamiini ja molübdeeni allikas. Samuti leidub kurgis arvestataval hulgal pantoteenhapet, kaaliumi, vaske, mangaani, C-vitamiini, A-vitamiini, fosforit, magneesiumi, biotiini ja B -grupi vitamiine. Lühidalt kokku võttes võitlevad kurgis peituvad vitamiinid ja teised kasulikud ühendid vähi, südame- ja veresoonkonnahaigustega, on head vereloomele, stabiliseerivad vererõhku ja tasakaalustavad ainevahetust. Tänu leeliseid moodustavate makroelementide (naatrium, kaalium, kaltsium) suurele hulgale neutraliseerib kurk organismi toiduga saabuvaid happelisi ühendeid, mis rikuvad ainevahetuse protsesse, tekitavad enneaegset vananemist ja kristalliliste ühendite (kivide) ladestumist maksas ja neerudes.
Juba varastest aegadest on peetud lugu kurgist kui heast kaalualandajast. Tartroonhappe mõjul kiirendab kurk ainevahetust ja takistab süsivesikute muutumist rasvadeks. Samuti värsket kurki kasutatud kosmeetikumides ja parfümeerias.
Värsket kurki kasuta:
– Kui vajad kiiret värskendust: kurk on suurepärane B-vitamiini allikas, mis mõjutab aju tööd ja sinu tuju. Kui vajad kiiret energiasüsti, siis unusta karastusjoogid, suhkur ja kohv ning söö hoopis värsket kurki.
– Kui soovid keha mürkidest ja jääkainetest puhastada: kurk sisaldab 95% vett, mis niisutab sinu organismi ja aitab kehal toksiine väljutada.
– Naha- ja juustehoolduseks: kui sa ei soovi kurgi koort süüa, siis võid seda kasutada nahaärrituste või päikesepõletuse leevendajana aaloe asemel. Kui silmad on hommikul paistes, siis tasub panna kurgi viil või koor laugudele ning see vähendab paistetust. Värske kurgi mahl sobib suurepäraselt peapesujärgseks juuste loputamiseks. See muudab juuksed tugevamaks ja hoiab neid väljalangemise eest.
Hapukurkide pohmellivastasest võluväest on ilmselt kuulnud kõik ja ega pikalt ei teatudki täpselt, miks just hapendatud kurk organismi kiirelt tasakaalu suudab viia. Viimase kümnendi jooksul on rohkem hakatud rääkima probiootikumide kasulikkusest, mille taga peitub ka hapukurkide suur vägi. Ohtralt leidub probiootikume teisteski fermenteeritud toiduainetes. Hapendamine on ilma kahtlusteta kõige tervislikum viis kurke säilitada ning karta ei tasu ka seda, et värskes kurgis peituvad vitamiinid hapendades kuskile kaotsi läheksid — vastupidi: väekad vitamiinid püsivad purgis kenasti kuni kevadeni ja saavad lisaks rikastatud fermenteerimisel tekkivate “heade bakteritega”.
Probiootikumide häid omadusi seostatakse täiesti õigustatult esmalt seedimisega. Suudavad nad ju muuta elukeskkonna kahjulike bakterite jaoks ebasobivaks. Lisaks on aga „headel bakteritel“ võime mõjutada ja parandada meie immuunsüsteemi ja immuunsüsteemi reaktsioone ning viimasel ajal on uuritud ka nende positiivset mõju kesknärvisüsteemile ja aju funktsioonidele. Paljudele võib üllatusena tulla, et hapukurki võib pidada ka efektiivseks rohuks halva tuju vastu — nimelt toodetakse suur osa õnnehormoonist serotoniinist meie soolestikus ning “headel bakteritel” on selles protsessis täita oluline roll. Veel on probiootikumid kasulikud abimehed naha tervise parandamisel. Keda vaevavad nahaprobleemid, võivad hapukurgist leevendust saada.
Järgnevalt jagame üht head hapukurgi valmistamise viisi vanaemade varasalvest:
10 kg kurkide, so 80-100 kurgi kohta võetakse maitsestamiseks:
200-300 g tillivarsi koos õite ja seemnetega, 200-300 g mustasõstralehti (võib lisada ka punasesõstra-, vaarika- ja kirsilehti. Tammelehtede lisamine hoiab kurgid kõvad, kuid võib muuta nad värvuselt tumedamaks), 500 g mädarõigast või 30 g küüslauku. Võib lisada veel veidi punaseid türgi pipra kaunu.
Soolvesi valmistatakse 5-8%-line, s.o 5 l vee kohta võetakse 250-400 g keedusoola.
Kurkide hapendamiseks sobib kõrgem täiesti puhas puust, kivist või klaasist nõu. Puunõu on kasulik seestpoolt küüslauguga üle hõõruda. Kõigepealt pannakse nõu põhja pestud ja nõrutatud mustsõstralehed ning tükeldatud tillivarred. Nüüd laotakse pestud kurgid nõusse kihiti tilli ja sõstralehtedega, nii et viimaseks jääks lehekiht. Kaas ja vajutiskivi asetatakse peale ning keedetud ja jahutatud soolvesi valatakse üle.
Puhast karget vett, eriti aga allika või puurkaevuvett võib kasutada keetmata. Kurgid peavad olema rikkalikult soolveega kaetud. Kurgid säilivad paremini, kui kihtide vahele puistata mõned mädarõika- või küüslaugutükikesed.
Hapukurginõu hoitakse õhurikkas ja jahedas keldris, kus ka talvel temperatuur alla 0 kraadi ei lange.
Hapendatud kurke võetakse purgist alati korrapäraselt kihtide viisi, soovitav puhta lusikaga, mitte käega. Kui kurginõu pinnale tekib hallitus, riisuda see igakordsel kurkide võtmisel ära ja pesta kaas, vajutuskivi ja tünni äär puhtaks. Ka on otstarbekohane puistata pealmistele lehtedele pisut soola või tilgutada äädikat.
NB! Pealmised lehed ja kurgid peavad olema alati soolveega kaetud, muidu muutuvad kurgid pehmeks, libedaks, halvamaitseliseks ja võivad rikkuda ka alumised.
Allikas: omamaitse.delfi.ee
